Archive for the ‘Uncategorized’ Category

John Wyndhami «Midwichi käod» (The Midwich Cuckoos; 1957) on selle briti ulmeklassiku neljas eestikeelne romaan, mis jutustab õõvastava loo kummalistest tulnuk-lastest väikeses inglise külakeses, mis sai aluseks legendaarsele õudusfilmile «Village of the Damned» (1960).

Harry Harrisoni «Vangistatud universum» (Captive Universe; 1969) on selle armastatud seiklusulme klassiku ja žanri 26. suurmeistri (2009) üks ideetihedamaid romaane, mis kujutab asteekide tsivilisatsiooni ühes ammuse maavärina poolt muust maailmast ära lõigatud orus, mida ümbritseb aga mõistatuslik tunnelite süsteem, kus seda ühiskonda jälgivad monastilist eluviisi harrastava Vaatlejate klassi liikmed.

Ulmekirjanduse 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini romaan «Jutustus» (The Telling; 2000) kuulub tema legendaarsesse Haini-tsüklisse ning jutustab loo maalasest Oikumeeni vaatlejast Sutty’st, kes saadetakse planeedile Aka, mida lõhestavad poliitilised ja religioossed konfliktid ning mille põliselanike vastasseis korporatiivsele valitsusele väljendub omapärases loojutustamise traditsioonis. Romaan võitis aasta parima teadusfantastilise romaanina 2001. aastal Locuse preemia.

Ulmekirjanduse 7. suurmeistri (1986) Arthur C. Clarke’i «Maavalgus» (Earthlight; 1955) algab spiooniloona 22. sajandi Kuul ning kulmineerub kosmosesõjaga Maa ja päikesesüsteemi kolooniate föderatsiooni vahel raskemetallide ja teiste süsteemi loodusvarade kasutusõiguse üle. Apollo 15 meeskond andis 1971. aastal ühele kraatrile Kuul Clarke’i romaani auks nimeks ‘Earthlight’.

Ulmekirjanduse 3. suurmeistri (1977) Clifford D. Simaki romaanis «Kalmistumaailm» (Cemetery World; 1973) on Maa ülikauges tulevikus pärast hävitavat sõda muudetud elitaarseks ja eluta galaktiliseks surnuaiaplaneediks, mida asustavad ometi erinevad sõjamasinad, mehaanilised hundid ja viirastused. Sellesse maailma reisivad üks kunstnik, tema iidne robot, aardekütt ja kummaline Rahvaloendaja.

Kes otsib traditsioonilist ja klassikalist ulmekirjandust, mida viljeleti 20. sajandi teisel poolel, leiab selle Orpheuse Raamatukogust!

Roger Zelazny. Uksed liivas (Doorways in the Sand; 1976). 203 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Roger Zelazny «Uksed liivas» on selle varalahkunud ulmelegendi üks tempokamaid ja samas eksperimentaalsemaid teoseid. See kujutab romaani kirjutamisaega, 1970ndaid meenutavate käitumisnormidega tulevikumaailma, kus planeet Maa on vastu võetud galaktilisse konföderatsiooni, mille käigus on vahetatud tulnukatega erinevaid kultuurilise väärtusega sümbolesemeid – nii näiteks on Maa ära andnud Leonardo da Vinci «Mona Lisa» ja Briti kroonijuveelid. Kui erinevad jõud hakkavad kahtlustama, et eluaegse üliõpilase Fred Cassidy valduses on maavälist päritolu artefakt Tähekivi, otsustab ta selle ise üles otsida, mis muudab aga ta enda tulnukate ja teiste asjast huvitatud grupeeringute tagaajamisobjektiks. Romaan ilmus esmakordselt järjeloona USA juhtivas ulmeajakirjas Analog 1975. aastal ning jõudis Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. Teosest leiab viiteid Lewis Carrolli «Alice Imedemaal» lugudele ja «Snargijahile» ning see tekst demonstreerib ilmekalt, miks Roger Zelazny’t on nimetatud ameerika ulme suurimaks proosapoeediks.

Manfred Kalmsten. Kaarnalaul. 2021. 160 lk. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Siseillustratsioonid: Liisa Berezkin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Sünge fantaasialugu «Kaarnalaul» on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud debüütkogumiku «Raske vihm» (Sündmuste horisont 77, 2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.

«Kaarnalaulu» peategelasteks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Inimeste maailmas on nad põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. «Kaarnalaul» on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.

Autor tutvustab teost oma blogis selleteemalises pikemas postituses!

Raamatu sisupildid on joonistanud Liisa Berezkin.

Stephen King. Draakoni silmad (The Eyes of the Dragon; 1985). 408 lk. Inglise keelest tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Siseillustratsioonid: David Palladini. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Draakoni silmad» on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab Kingi «Tumeda Torni» saaga ja romaaniga «Vastupanu» (The Stand; 1978) kurja võluri Randall Flaggi ehk Mehe Mustas tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest ja printsidest ja võlukunst

Delaini kuningriigi võluri Flaggi intriigide tulemusel tõuseb vana kuningapaari kahtlase surma järel segaduses kuningriigi troonile nende noorem poeg, 12-aastane prints Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Raamatu sisuspildid on joonistanud David Palladini.

William Peter Blatty. Eksortsist (The Exorcist; 1971). 355 lk. Inglise keelest tõlkinud Silver Sära. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

William Peter Blatty kultuslik õudusromaan «Eksortsist» (1971) sai kaks aastat pärast ilmumist aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal «Simpsonid».

57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.

Robert A. Heinlein. Galaktika kodanik (Citizen of the Galaxy; 1957). 287 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Galaktika kodanik» on ulmekirjanduse esimese suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) üks hinnatumaid ulmeromaane neist, mida algselt müüdi noorsooraamatutena, kuid mida on hiljem enamasti välja antud ilma vanusepiiranguta. See vabadusest ja orjusest rääkiv kosmoseseiklus algab Sargoni orjaturul, kus kummaline kerjus Baslim ostab luupainajate küüsis vaevleva minevikuta poisi Thorby, kellest hakkab endale välja koolitama abilist üsna ebatavaliste ülesannete jaoks.
 
Thorby kujunemislugu viib ta vabade kosmosekaupmeeste, tähelaevastike ja spionaaži ning korporatiivsete suurgildide maailma, kus lõpuks selgub ka ta päritolu mõistatus ja koht suuremas sündmuste mosaiigis, mis laoti paika ammu enne loo algust.

Isaac Asimov. Nemesis (Nemesis; 1989). 439 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat «Nemesist» peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse Nemesise ühe gaasihiiglase kuu Erythro, millel avastatakse aga olevat kollektiivne telepaatiline teadvus, millega suudab kosmosejaamas kontakti astuda vaid üks teismeline tütarlaps. Ka hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor, mis võib tervele inimkonnale saatuslikuks saada…

Fritz Leiber. Mõõgad ja nõidus (Swords & Deviltry; 1970). 191 lk. Inglise keelest tõlkinud Triin Loide. Kaanepilt: Peter Elson.

Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi «Mõõgad ja nõidus» on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse ’mõõga ja maagia’ alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienilikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Leiber on ka mõõga ja maagia (sword & sorcery) žanrinime väljapakkuja 1961. aastal.

Isaac Asimov. Mina robot. 230 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar ja Ain Raitviir. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Mina, robot» (I, Robot; 1950) on Isaac Asimovi kuulsaim jutukogu, tema üleilmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndatel saksa, rootsi, hispaania jpt keeltesse. 1965. aastal ilmus sellest Loomingu Raamatukogus Ain Raitviiru tõlkes ilma vahetekstideta, lühendatud, kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot». Nüüd ilmuvadki need originaalis ühtede kaante vahel ilmunud üheksa teksti koos vahepaladega esmakordselt tervikuna eesti keeles.

Teose raamlooks on robopsühholoog Susan Calvini jutustused ASi Ühendriikide Robotid ja Mehaanilised Inimesed külastavale ajalehereporterile, mis on esitatud eraldi lugudena. Seetõttu on kogumikku mõnikord nimetatud ka romaaniks juttudes. 2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni saadud mõnest lühipalast.

Clifford D. Simak. Mängud ajas. 272 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Clifford D. Simaki «Mängud ajas» (Time and Again; 1951) on suurmeistri üks tuntumaid seni eesti keelde tõlkimata teoseid. Kahekümne aasta eest kosmoses kadunuks jäänud Asher Sutton naaseb Maale – tundub ilmvõimatu, et ta kosmoselaeva katastroofis ellu jäi. Ja ega ta polegi enam 100% seesama inimene… Tulevikust pärit ajaränduritest mõrtsukad on aga saadetud teda vaigistama, et ta ei kirjutaks iial ühte raamatut, mille sõnum tulevikus väga suuri probleeme põhjustab.. Ootamatult ilmub Aldebaraani tähesüsteemis välja ka üks eksemplar sellest raamatust – raamatust, mida ei tohiks olemas olla, kuna Sutton pole seda veel kirjutama hakanud.