ORis tulekul: Alastair Reynolds ja Orson Scott Card

Orpheuse Raamatukogu jätkab oma 12. aastakäiku briti moodsa kosmoseulme superstaari Alastair Reynoldsi uusima, alles 26. mail 2022 Inglismaal ilmuva romaaniga «Pahupidi pööratud» ning rohkelt auhinnatud ameerika ulmeklassiku Orson Scott Cardi 1980. aastal ilmunud vahest olulisima sarjadevälise sooloromaaniga «Laulumeister».

Gootilikult sünge ulmeseiklus «Pahupidi pööratud» (Eversion) algab 18. sajandi viimastel aastatel laevareisiga purjekal Demeter, mis on Norra rannikut mööda põhja sõites teel salapärase laguuni suunas…

Kui Plymouthist pärit laevaarst doktor Silas Cloade järgmisel korral oma rahutust unest ärkab, on Demeter muutunud aurulaevaks, mis otsib salapärast jäist laguuni Patagoonia ranniku lähedal 19. sajandi lõpus…

20. sajandi alguses püüab dirižaabel Demeter leida saladuslikku jäist kanjonit Antarktikas ning vaid õhulaeva arst Silas Cloade paistab mäletavat eelmisi reise või sellesama reisi eelmisi vorme…

Kauges tulevikus on kosmoselaev Demeter teel müstilise tulnukate artefakti ja inimkonna esimese võõrkontakti suunas… Ja alati on nende avastusreisi sihtkohas ees juba ühe teise uurimislaeva vrakk.

«Laulumeister» (Songmaster; 1980) räägib täiusliku lauluandega erakordselt kaunist poisist Anssetist, kelle laul suudab võimendada inimeste positiivseid ja negatiivseid emotsioone, muutes ta nõnda potentsiaalseks ravitsejaks või hävitajaks. Kaugtuleviku galaktikaimpeeriumis röövitakse silmatorkavate lauluannetega lapsi saladuslikku Laulumajja, kus nende võimeid arendatakse ning spetsiaalsete medikamentidega nende puberteeti edasi lükatakse, mis muudab nad aga lõpptulemusena sigimisvõimetuks. Üksikuid erilise talendiga lapsi – Laululinde müüakse suure raha eest galaktika rikkurite kodadesse, aga vaid sellistele, kes neid tõeliselt hinnata ja väärtustada oskavad. Kui Ansset saab 9-aastaseks saadetakse ta tema erakordse ande tõttu Maale imperaator Mikali õukonda keisri Laululinnuks.

Romaan sai alguse kahest ajakirjas Analog ilmunud pikemast palast – neist jutustus «Mikali laululind» (Mikal’s Songbird; 1978) jõudis Hugo ja Nebula auhinna finalistide sekka, selle eellooks olev lühiromaan«Laulumaja» (Songhouse; 1979) nomineeriti samuti neile preemiatele ning pälvis ajakirja Analog lugejaküsitluse auhinna. Romaan ise võitis Hamilton-Bracketti mälestusauhinna, mida anti välja seiklusulme suurkujude ning abikaasade Edmond Hamiltoni ja Leigh Bracketti auks. Viis aastat hiljem sai Card sama preemia ka «Enderi mängu» eest, mis võitis ka Hugo ja Nebula auhinnad.

Ursula K. Le Guin «Pajatus» (OR 4/2022)

Ursula K. Le Guin. Pajatus (The Telling; 2000). 194 lk. Inglise keelest tõlkinud Jaana Talja. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini romaan «Pajatus» (The Telling; 2000) kuulub tema legendaarsesse Haini-tsüklisse ning jutustab loo maalasest Oikumeeni vaatlejast Sutty’st, kes saadetakse planeedile Aka, mida lõhestavad poliitilised ja religioossed konfliktid ning mille põliselanike vastasseis korporatiivsele valitsusele väljendub omapärases loojutustamise traditsioonis. Teos võitis aasta parima teadusfantastilise romaanina 2001. aastal Locuse preemia.

Käesolev köide on kokku 14. eestikeelne Ursula K. Le Guini raamat. Orpheuse Raamatukogus on varem ilmunud tema Meremaa-tsükli lühiproosa ja sekundaarartiklite kogumik «Meremaa jutud» (OR 3/2012) ja kirjaniku auhinnatumaid ning tuntumaid romaane «Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia» (OR 4/2018), mis võitis 2019. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker. 2013. aastast on tal ka lühijutu-Stalker pala «Nimede seadus» (Täheaeg 10. Juubeliväljaanne) eest.

Clifford D. Simak «Kalmistumaailm» (OR 3/2022)

Clifford D. Simak. Kalmistumaailm (Cemetery World; 1973). 188 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Eestiski palavalt armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki kolmandas Orpheuse Raamatukogu sarjas ilmuvas romaanis «Kalmistumaailm» (Cemetery World; 1973) on Maa ülikauges tulevikus pärast hävitavat sõda muudetud elitaarseks ja eluta galaktiliseks surnuaiaplaneediks, mida asustavad ometi erinevad sõjamasinad, mehaanilised hundid ja viirastused. Sellesse maailma reisivad üks kunstnik, tema iidne robot, aardekütt ja kummaline Komponeerija.

Varem oleme avaldanud Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni SFWA 3. suurmeistri (1977) Clifford D. Simaki romaanid «Jumalate valik» (OR 6/2017) ja «Mängud ajas» (OR 2/2021). Lisaks neile on eesti keeles kirjaniku peateostest olemas veel «Härjapõlvlaste kaitseala» (1989), «Linn» (1996) ja «Vahejaam» (2004).

Harry Harrison «Vangistatud universum» (OR 2/2022)

Harry Harrison. Vangistatud universum (Captive Universe; 1969). 200 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Harry Harrisoni «Vangistatud universum» (Captive Universe; 1969) on selle armastatud seiklusulme klassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni 26. suurmeistri (2009) üks ideetihedamaid romaane, mis kujutab asteekide tsivilisatsiooni ühes ammuse maavärina poolt muust maailmast ära lõigatud orus, mida ümbritseb aga mõistatuslik tunnelite süsteem, millest seda ühiskonda jälgivad monastilist eluviisi harrastava Vaatlejate klassi liikmed.

Eestis on Harrison peamiselt tuntud karmtõsise «Surmailma» triloogiaga (1997–1999) ning romaanidega «Ränkraske lend» (Pioneer 1987–1988), «Terasrott» (1995) ja «Ajamasina saaga» (1996). Kaks viimast tutvustavad kirjanikku tema humoorikast küljest.

John Wyndham «Midwichi käod» (OR 1/2022)

John Wyndham. Midwichi käod (The Midwich Cuckoos; 1957). 215 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Inglise ulmeklassiku John Wyndhami (1903–1969) neljas eestikeelne romaan «Midwichi käod» jutustab loo unisest Midwichi külast Winshire’i krahvkonnas Inglismaal, mille elanikud kaotavad kõik 24 tunniks teadvuse, kui sinna maandub tundmatu hõbedane objekt. Üheksa kuud hiljem toovad kõik küla sünnitamisealised naised ilmale lapse. Kuid need kuldsete silmade ja hõbedase nahaga 61 last ei ole nende omad, vaid kosmosetulnukatest pesaparasiitide järeltulijad, telepaatiliste võimetega olendid, kes sirguvad suureks palju kiiremini kui päris lapsed. Samalaadsed laste grupid on sündinud ka ühes inuitikülas Kanada arktilises saarestikus, Mongoolias, Austraalias ja Venemaa Kaug-Idas. Kas need Midwichi uued asukad kujutavad endast inimkonnale mingit ohtu? Kas nad tuleks tappa? Kuid kes suudaks tappa lapsi? Tõsi, inuitid tapsid kõik, kui mõistsid, et need pole nende omad, mongolid tapsid lisaks lastele ka nende emad, venelased hävitasid «käolaste» küla lihtsalt tuumalöögiga…

OR alustab aastat ulmeklassikutega: Wyndham, Harrison, Le Guin, Clarke, Simak

John Wyndhami «Midwichi käod» (The Midwich Cuckoos; 1957) on selle briti ulmeklassiku neljas eestikeelne romaan, mis jutustab õõvastava loo kummalistest tulnuk-lastest väikeses inglise külakeses, mis sai aluseks legendaarsele õudusfilmile «Village of the Damned» (1960).

Harry Harrisoni «Vangistatud universum» (Captive Universe; 1969) on selle armastatud seiklusulme klassiku ja žanri 26. suurmeistri (2009) üks ideetihedamaid romaane, mis kujutab asteekide tsivilisatsiooni ühes ammuse maavärina poolt muust maailmast ära lõigatud orus, mida ümbritseb aga mõistatuslik tunnelite süsteem, kus seda ühiskonda jälgivad monastilist eluviisi harrastava Vaatlejate klassi liikmed.

Ulmekirjanduse 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini romaan «Jutustus» (The Telling; 2000) kuulub tema legendaarsesse Haini-tsüklisse ning jutustab loo maalasest Oikumeeni vaatlejast Sutty’st, kes saadetakse planeedile Aka, mida lõhestavad poliitilised ja religioossed konfliktid ning mille põliselanike vastasseis korporatiivsele valitsusele väljendub omapärases loojutustamise traditsioonis. Romaan võitis aasta parima teadusfantastilise romaanina 2001. aastal Locuse preemia.

Ulmekirjanduse 7. suurmeistri (1986) Arthur C. Clarke’i «Maavalgus» (Earthlight; 1955) algab spiooniloona 22. sajandi Kuul ning kulmineerub kosmosesõjaga Maa ja päikesesüsteemi kolooniate föderatsiooni vahel raskemetallide ja teiste süsteemi loodusvarade kasutusõiguse üle. Apollo 15 meeskond andis 1971. aastal ühele kraatrile Kuul Clarke’i romaani auks nimeks ‘Earthlight’.

Ulmekirjanduse 3. suurmeistri (1977) Clifford D. Simaki romaanis «Kalmistumaailm» (Cemetery World; 1973) on Maa ülikauges tulevikus pärast hävitavat sõda muudetud elitaarseks ja eluta galaktiliseks surnuaiaplaneediks, mida asustavad ometi erinevad sõjamasinad, mehaanilised hundid ja viirastused. Sellesse maailma reisivad üks kunstnik, tema iidne robot, aardekütt ja kummaline Rahvaloendaja.

Kes otsib traditsioonilist ja klassikalist ulmekirjandust, mida viljeleti 20. sajandi teisel poolel, leiab selle Orpheuse Raamatukogust!

Roger Zelazny «Uksed liivas» (OR 10/2021)

Roger Zelazny. Uksed liivas (Doorways in the Sand; 1976). 203 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Roger Zelazny «Uksed liivas» on selle varalahkunud ulmelegendi üks tempokamaid ja samas eksperimentaalsemaid teoseid. See kujutab romaani kirjutamisaega, 1970ndaid meenutavate käitumisnormidega tulevikumaailma, kus planeet Maa on vastu võetud galaktilisse konföderatsiooni, mille käigus on vahetatud tulnukatega erinevaid kultuurilise väärtusega sümbolesemeid – nii näiteks on Maa ära andnud Leonardo da Vinci «Mona Lisa» ja Briti kroonijuveelid. Kui erinevad jõud hakkavad kahtlustama, et eluaegse üliõpilase Fred Cassidy valduses on maavälist päritolu artefakt Tähekivi, otsustab ta selle ise üles otsida, mis muudab aga ta enda tulnukate ja teiste asjast huvitatud grupeeringute tagaajamisobjektiks. Romaan ilmus esmakordselt järjeloona USA juhtivas ulmeajakirjas Analog 1975. aastal ning jõudis Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. Teosest leiab viiteid Lewis Carrolli «Alice Imedemaal» lugudele ja «Snargijahile» ning see tekst demonstreerib ilmekalt, miks Roger Zelazny’t on nimetatud ameerika ulme suurimaks proosapoeediks.

Manfred Kalmsten «Kaarnalaul» (OR 9/2021)

Manfred Kalmsten. Kaarnalaul. 2021. 160 lk. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Siseillustratsioonid: Liisa Berezkin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Sünge fantaasialugu «Kaarnalaul» on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud debüütkogumiku «Raske vihm» (Sündmuste horisont 77, 2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.

«Kaarnalaulu» peategelasteks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Inimeste maailmas on nad põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. «Kaarnalaul» on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.

Autor tutvustab teost oma blogis selleteemalises pikemas postituses!

Raamatu sisupildid on joonistanud Liisa Berezkin.

Stephen King «Draakoni silmad» (OR 8/2021)

Stephen King. Draakoni silmad (The Eyes of the Dragon; 1985). 408 lk. Inglise keelest tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Siseillustratsioonid: David Palladini. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Draakoni silmad» on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab Kingi «Tumeda Torni» saaga ja romaaniga «Vastupanu» (The Stand; 1978) kurja võluri Randall Flaggi ehk Mehe Mustas tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest ja printsidest ja võlukunst

Delaini kuningriigi võluri Flaggi intriigide tulemusel tõuseb vana kuningapaari kahtlase surma järel segaduses kuningriigi troonile nende noorem poeg, 12-aastane prints Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Raamatu sisuspildid on joonistanud David Palladini.

William Peter Blatty «Eksortsist» (OR 7/2021)

William Peter Blatty. Eksortsist (The Exorcist; 1971). 355 lk. Inglise keelest tõlkinud Silver Sära. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

William Peter Blatty kultuslik õudusromaan «Eksortsist» (1971) sai kaks aastat pärast ilmumist aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal «Simpsonid».

57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.