Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Robert A. Heinlein. Galaktika kodanik (Citizen of the Galaxy; 1957). 287 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Galaktika kodanik» on ulmekirjanduse esimese suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) üks hinnatumaid ulmeromaane neist, mida algselt müüdi noorsooraamatutena, kuid mida on hiljem enamasti välja antud ilma vanusepiiranguta. See vabadusest ja orjusest rääkiv kosmoseseiklus algab Sargoni orjaturul, kus kummaline kerjus Baslim ostab luupainajate küüsis vaevleva minevikuta poisi Thorby, kellest hakkab endale välja koolitama abilist üsna ebatavaliste ülesannete jaoks.
 
Thorby kujunemislugu viib ta vabade kosmosekaupmeeste, tähelaevastike ja spionaaži ning korporatiivsete suurgildide maailma, kus lõpuks selgub ka ta päritolu mõistatus ja koht suuremas sündmuste mosaiigis, mis laoti paika ammu enne loo algust.

Isaac Asimov. Nemesis (Nemesis; 1989). 439 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat «Nemesist» peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse Nemesise ühe gaasihiiglase kuu Erythro, millel avastatakse aga olevat kollektiivne telepaatiline teadvus, millega suudab kosmosejaamas kontakti astuda vaid üks teismeline tütarlaps. Ka hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor, mis võib tervele inimkonnale saatuslikuks saada…

Fritz Leiber. Mõõgad ja nõidus (Swords & Deviltry; 1970). 191 lk. Inglise keelest tõlkinud Triin Loide. Kaanepilt: Peter Elson.

Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi «Mõõgad ja nõidus» on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse ’mõõga ja maagia’ alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienilikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Leiber on ka mõõga ja maagia (sword & sorcery) žanrinime väljapakkuja 1961. aastal.

Isaac Asimov. Mina robot. 230 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar ja Ain Raitviir. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Mina, robot» (I, Robot; 1950) on Isaac Asimovi kuulsaim jutukogu, tema üleilmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndatel saksa, rootsi, hispaania jpt keeltesse. 1965. aastal ilmus sellest Loomingu Raamatukogus Ain Raitviiru tõlkes ilma vahetekstideta, lühendatud, kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot». Nüüd ilmuvadki need originaalis ühtede kaante vahel ilmunud üheksa teksti koos vahepaladega esmakordselt tervikuna eesti keeles.

Teose raamlooks on robopsühholoog Susan Calvini jutustused ASi Ühendriikide Robotid ja Mehaanilised Inimesed külastavale ajalehereporterile, mis on esitatud eraldi lugudena. Seetõttu on kogumikku mõnikord nimetatud ka romaaniks juttudes. 2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni saadud mõnest lühipalast.

Clifford D. Simak. Mängud ajas. 272 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Clifford D. Simaki «Mängud ajas» (Time and Again; 1951) on suurmeistri üks tuntumaid seni eesti keelde tõlkimata teoseid. Kahekümne aasta eest kosmoses kadunuks jäänud Asher Sutton naaseb Maale – tundub ilmvõimatu, et ta kosmoselaeva katastroofis ellu jäi. Ja ega ta polegi enam 100% seesama inimene… Tulevikust pärit ajaränduritest mõrtsukad on aga saadetud teda vaigistama, et ta ei kirjutaks iial ühte raamatut, mille sõnum tulevikus väga suuri probleeme põhjustab.. Ootamatult ilmub Aldebaraani tähesüsteemis välja ka üks eksemplar sellest raamatust – raamatust, mida ei tohiks olemas olla, kuna Sutton pole seda veel kirjutama hakanud.

Orpheuse Raamatukogus on sel aastal ilmumas kaks tõelist maiuspala kõigile Isaac Asimovi fännidele. Esiteks ilmub esmakordselt eesti keeles tervikuna Asimovi ehk kuulsaim jutukogu, vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest rääkiv legendaarne teos «Mina, robot» (I, Robot; 1950), millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru tõlkes ilmunud ilma vahetekstideta lühendatud valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Nüüd ilmuvadki need originaalis ühtede kaante vahel ilmunud 9 teksti koos vahepaladega esmakordselt tervikuna eesti keeles, kaks lugu siis esmakordselt eesti keelde tõlgituna (Catch that Rabbit ja The Evitable Conflict).

«Mina, robot» on Asimovi ulmekogukonna-välisele kuulsusele aluse pannud teos, tema teine ilmunud ulmeraamat, mis jõudis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse võõrkeeltesse. Teose raamlooks on robopsühholoog Susan Calvini jutustused aktsiaseltsi US Robots and Mechanical Men külastavale ajalehereporterile, mis on esitatud eraldi lugudena. Seetõttu on kougmikku mõnikord nimetatud ka fix-upromaaniks.

Eestikeelne lühendatud valik ja legendaarne väljaanne, kus kirjaniku nimi oli valesti kirjutatud.

2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni saadud mõnest lühipalast.

Lisaks avaldame Isaac Asimovi viimase üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahuka teose «Nemesis», mida peetakse Asimovi hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Asimovi robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimeste kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse Nemesise ühe planeedi kuu Erythro, millel avastatakse aga olevat kollektiivne telepaatiline teadvus, ka hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor. Tegu on korraga technothrilleri, spiooniromaani ja katastroofiulmeka võtmes kirjutatud romaaniga.

Ray Bradbury. Halloweenipuu. 125 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Jeremiah Morelli.

Ray Bradbury noorteromaan «Halloweenipuu» (The Halloween Tree; 1972) on klassikule iseloomulikult õudusfantaasia, mõtteline edasiarendus või paralleelteos romaanile «Vist on kuri tulekul» (ek. 1999), samade teemade käsitlus pisut teise nurga alt. Halloweeniõhtul kommijahile suundunud kaheksa poissi avastavad, et kõikvõimas deemon surnute vallast on ühe nende sõbra ootamatult röövinud. Läbi erinevate ajastute ja kultuuride tema jälgi ajades ja teda päästa üritades avastavad nad halloweeni-püha mütoloogilisi juuri ja algupära ning õpivad tundma, kuidas surmahirm, viirastused ja tondid on kujundanud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Raamatusse on võrratud pildid joonistanud Gris Grimly. Raamatu põhjal valminud täispika animafilmi stsenaariumi eest võitis Ray Bradbury 1994. aastal Emmy auhinna. 2020. aasta suvel tuli uudis, et filmistuudio Warner Brothers kavatseb teose põhjal filmi teha.

Ray Bradbury noorteromaan «Halloweenipuu» (The Halloween Tree; 1972) on klassikule iseloomulikult õudusfantaasia, mõtteline edasiarendus või paralleelteos romaanile «Vist on kuri tulekul» (ek. 1999), samade teemade käsitlus pisut teise nurga alt. Halloweeniõhtul kommijahile suundunud kaheksa poissi avastavad, et kõikvõimas deemon surnute vallast on ühe nende sõbra ootamatult röövinud. Läbi erinevate ajastute ja kultuuride tema jälgi ajades ja teda päästa üritades, avastavad nad halloweeni-püha mütoloogilisi juuri ja algupära ning õpivad tundma, kuidas surmahirm, viirastused ja tondid on kujundanud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Raamatusse on pildid joonistanud Gris Grimly. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Raamatu põhjal valminud täispika animafilmi stsenaariumi eest võitis Bradbury 1994. aastal Emmy auhinna. Sel suvel tuli uudis, et Warner Brothers kavatseb teose põhjal filmi teha.

Clifford D. Simaki «Ikka ja jälle» (Time and Again; 1951) on suurmeistri üks tuntumaid seni eesti keelde tõlkimata teoseid. Kahekümne aasta eest kosmoses kadunuks jäänud Asher Sutton naaseb Maale – tundub ilmvõimatu, et ta kosmoselaeva katastroofis ellu jäi. Ja ega ta polegi enam 100% seesama inimene… Tulevikust pärit ajaränduritest mõrtsukad on aga saadetud minevikku teda vaigistama, et ta ei kirjutaks iial ühte raamatut, mille sõnum põhjustab tulevikus miljonite inimeste surma. Ootamatult ilmub Aldebaraani tähesüsteemis välja ka üks eksemplar sellest raamatust – raamatust, mida ei tohiks olemas olla, kuna Sutton pole seda veel kirjutama hakanud.

Fritz Leiberi «Mõõgad ja nõidus» (Swords and Deviltry; 1970) on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse mõõga-ja-maagia alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienlikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Leiberi kangelasfantaasiate sarja kuulub kokku 6 köidet auhinnatud jutte ja lühiromaane ning 1 romaan.

Marek Tihhonov. Maailmalõpu päevik. 124 lk. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Marek Tihhonovi (1975) «Maailmalõpu päevik» on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad.

Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon, samuti kirjastus Varrak.

Jack McDevitt. Sõjaline talent (A Talent for War; 1989). 382 lk. Inglise keelest tõlkinud Heinrich Weinberg. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: John Harris.

Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asustanud meie galaktika ning kõik koolijütsidki teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumise ülekaaluka tulnukate laevastiku vastu ning lõi nad geriljasõja taktikat kasutades tagasi.
Nüüd aga avastab Alex Benedict ühest unustatud dokumendist infokillu, mis, juhul kui see tõele vastab, tähendab, et koolis õpetatav ajalugu Christopher Simist ja tema kangelastegudest on üks suur vale. Legendide udust ajaloolist tõde otsides ja korduvalt eluga riskides võtab Benedict ette reisi vaenulike tulnukate maailma südamesse, et maksku mis maksab avastada tõde inimkonna kõige armastatuma sõjakangelase kohta.

Jack McDevitt (1935) avaldas oma esimese ulmejutu küll alles 46-aastaselt, kuid tegi seejärel ülikiire spurdi: tema 24-st romaanist lausa pooled on jõudnud Nebula auhinna finalistide sekka ning üks selle preemia ka võitnud. Lisaks on tema kontos veel Locuse debüütromaani preemia ja John W. Campbelli mälestusauhind aasta parima ulmeromaani eest. «SF Encyclopedia» sedastab, et Jack McDevitt on tänase päeva kõige täiskasvanulikum seiklusulme kirjanik maailmas.