OR esitleb: Wyndham ja Zelazny

Posted: september 24, 2018 in Uncategorized

Orpheuse Raamatukogu jätkab oma aastakäiku John Wyndhami ja Roger Zelazny romaanidega.

Esimesena ilmub «hubase katastroofi»-meistri John Wyndhami «Kraken ärkab» (The Kraken Wakes; 1953), millest leiab ka Raul Sulbi pikema järelsõna hubase katastroofi alažanri kohta. Romaanis ähvardab inimkonda tulnukate invasioon, mida viimased sooritavad läbi maailmamere, kuhu on algupäraselt maandunud. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega merre. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit.

Ameerikas ilmus romaan veidi teistsuguse, depressiivsema lõpuga pealkirja all «Ookeanisügavikest» (Out of the Deeps). Teose puhul võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku Herbert George Wellsi loominguga, õieti ongi seda teost tihti nimetatud Wellsi «Maailmade sõja» (The War of the Worlds; 1898, ek 1929, 1995, 2005) moodsaks versiooniks.
Roger Zelazny «Varjude Jacki» (Jack of Shadows; 1971) on nimetatud kirjaniku loomingu kvintessents-teoseks, «Valguse Isanda» lugejasõbralikuks versiooniks, sammuks «Needuste allee» juurest «Amberi kroonikate»-varjumaailmade manu. Ja kõik need hinnangud on omal kombel õiged. Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on üks väheseid, kes suudab liikuda nende vahele jäävas varjutsoonis.

Advertisements

Ursula K. Le Guin. Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia (The Dispossessed: An Ambiguous Utopia; 1974). 364 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

2018. aasta alul meie hulgast lahkunud 20. sajandi ühe olulisema ulmekirjaniku Ursula K. Le Guini (1929–2018) peamistest teaduslik-fantastilistest romaanidest oli seni eestindamata veel vaid «Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia» (1974), mis ilmubki nüüd nende kaante vahel esmakordselt eesti keeles. See ulmekirjanduse 20. suurmeistri (2003) teos on pälvinud kõik olulisemad ulmeauhinnad – Hugo, Nebula, Locus, Jupiter, Prometheus – ning on ka Le Guini üks enim läbiuuritud ja analüüsitud teoseid.

«Pimeduse pahema käe» ja teiste Haini-tsükli raamatutega samasse tulevikumaailma kuuluv utoopiline romaan on ka väljaspool ulmeringkondi kõrgelt tunnustatud kirjandusteos, kuna lahkab põhjalikult anarhismi, revolutsiooniliste ühiskondade, individualismi, kapitalismi ja kollektivismi probleeme. Romaan kujutab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.

 

Alastair Reynolds. Spioon Europal (A Spy in Europa; 1997). 205 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar, Tatjana Peetersoo ja Jaana Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi (1966) kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule «Suur Marsi müür» (OR 5/2012), mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. «Spioon Europal» koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejatele uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.

Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis «Teemantkoerad» satub lugeja 26. sajandil planeedile Golgotha, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi probleeme. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses «Grafenwalderi bestiaarium», mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema «loomaaiast» puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja…

Triinu Meres. Kuningate tagasitulek. 395 lk. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Anna Otsalainen.

Kirjandusvõistlustel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese (1980) postapokalüptilise ja ideederohke romaani «Kuningate tagasitulek» teemadega on tuttavad need, kes mäletavad 2012. aastal kogumikus «Täheaeg 11. Viirastuslik rügement». ilmunud samanimelist lühemat pala. Romaanis arendatakse edasi tolle lühiromaani sündmustikku ja motiive, korraga hoogsalt ja samas süviti. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord. Merese kohta vahest harjumatult on romaan teostatud kiiretempolise seiklusmärulina, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Möödunud aastal ilmunud Triinu Merese debüütromaan «Lihtsad valikud» pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. auhinna ning Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominatsiooni.

«Tinaraske, verine ja deliirse õhustikuga sünge fantaasia!»

– loterii.blogspot.com

Kir Bulõtšov. Kosmoselaevastiku agent (Агент Космофлота; 1995). 332 lk. Vene keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Orpheuse Raamatukogu 8. aastakäik algab vene ulme klassiku Kir Bulõtšovi kahest teosest koosneva kogumikuga «Kosmoselaevastiku agent», milles seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi Andrei Bruce. Romaanis «Kosmoselaevastiku agent» peab Bruce ajama kadunud arheoloogi Photius van Kuhni jälgi planeedil, mida asustab tasapisi tsivilisatsiooni teele asuv rituaaliderägasse mattunud klanniühiskond. Peagi selgub, et kosmosearheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks ahelas, mis juhatab KLi agendi Bruce’i üleplaneedilise vandenõuni.

Lühiromaan «Nõiakoobas» räägib sellest, kuidas jumalat mängida võib olla eluohtlik. Planeedil, mida asustavad mongolite-laadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, nende seas ka Kosmoselaevastiku agent Andrei Bruce. Kosmoselaevastiku agendi sari on hoogne seiklusulme, millest ei puudu ka tõsisemad teemad, näiteks kõrgelt arenenud humanistliku tsivilisatsiooni võimetus osutada vastupanu rämedale barbaarsusele ja moraalitule kurjusele.

OR 1/2018 – Kir Bulõtšov «Kosmoselaevastiku agent»

Orpheuse Raamatukogu 8. aastakäik algab vene ulme klassiku Kir Bulõtšovi kahest teosest koosneva kogumikuga «Kosmoselaevastiku agent», milles seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi Andrei Bruce.

Romaanis «Kosmoselaevastiku agent» (47 000 sõna) peab Bruce ajama kadunud arheoloogi Photius van Kuhni jälgi planeedil, mida asustab tasapisi tsivilisatsiooni teele asuv rituaaliderägasse mattunud klanniühiskond. Peagi selgub, et kosmosearheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks ahelas, mis juhatab KLi agendi Bruce’i üleplaneedilise vandenõuni.

Oleg Judini illustratsioonid 1998. aasta kirjastuse Armada väljaandele.

Lühiromaan «Nõiakoobas» (32 000 sõna) räägib sellest, kuidas jumalat mängida võib olla eluohtlik. Planeedil, mida asustavad mongolite-laadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, nende seas ka Kosmoselaevastiku agent Andrei Bruce…

Kosmoselaevastiku agendi sari on hoogne seiklusulme, millest ei puudu ka tõsisemad teemad, näiteks kõrgelt arenenud humanistliku tsivilisatsiooni võimetus osutada vastupanu rämedale barbaarsusele ja moraalitule kurjusele.

OR 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek»

Meelis Krošetskini fännipilt 2012. aasta lühiromaanile «Kuningate tagasitulek».

Aastakäik jätkub auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke mahuka romaaniga «Kuningate tagasitulek» (104 000 sõna), mille kolmest osast esimene (35 000 sõna) ilmus 2012. aastal kogumikus «Täheaeg 11. Viirastuslik rügement». Romaanis arendatakse edasi lühiromaani sündmustikku ja teemasid, korraga hoogsalt ja samas süviti. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord. Meresele vahest ebatüüpiliselt on romaan hästi kergesti loetav ja kiiretempolise seiklusmäruli vormis kirja pandud, kus lugejal ei hakka kordagi igav. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Täname!

Clifford D. Simak. Jumalate valik (A Choice of Gods; 1972). 188 lk. Inglise keelest tõlkinud Jaana Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ulmekirjanduse suurmeister Clifford D. Simak (1904–1988) on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda suuresti seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ja konfliktne, vaid pigem nukker-sõbraliku alatooni ja kerge muigega edasi antud, sageli pastoraalse hõnguga klassikalist sündmustikku austav kirjandus, tema kujutatud tulnukad ei ole arhetüüpsed vallutajad ja hirmuäratavad monstrumid, vaid sageli meist inimlikumadki olendid, keda kujutaks pigem ette kuskil maamaja terrassil õlut joomas ja juttu puhumas kui maailma vallutamas.
 
«Linna», «Vahejaama» ja «Härjapõlvlaste kaitseala» kõrval loetakse Simaki parimate hulka kuuluvaks just romaani «Jumalate valik», kus kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisab silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Aga romaanis tegutsevad ka kristlikku misjonit pidavad robotid ja salapärast superaju konstrueerivad metsikud robotid.