Orpheuse Raamatukogu VI aastakäiku alustame kolme silmapaistva ulmeteosega, millest üks esindab moodsat fantastikat, kaks kuuluvad aga angloameerika ulmeklassikasse.

C. C. FINLAY «POLIITOHVITSER, POLIITVANG»

Screen Shot 2016-02-20 at 14.06.39

C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang» on kahest lühiromaanist (ilmunud 2002 ja 2008) koosnev sari, mille peategelaseks on kosmoselaevastiku julgeolekuteenistuse poliitohvitser Maxim Nikomedes, kes esimeses loos peab teravat ohvitseridevahelist rivaalitsemist täis ruumilaevas leidma üles ohtliku reeturi, kuid satub teises osas ise süsteemi hammasrataste vahele ning leiab end religioosse New Jesusalemma kolooniaplaneedi eriliselt naturalistlikus ja jõhkras koonduslaagris poliitvangi staatuses.

finlay_zEesti on esimene keel maailmas, milles need lood niimoodi ühtede kaante vahel omaette raamatuna ilmuvad: USAs on nad ilmunud vaid ajakirjas ning hiljem Gardner Dozois’ aasta parimate lugude kogumikes jm antoloogiates. Kuigi lood on juba tõlgitud ka tšehhi, itaalia ja kreeka keelde, on omaette raamatuna ilmunud Itaalias vaid teine lühiromaan.

Kirjanikul on Maxim Nikomedese käekäigust plaanis veel vähemalt üks lühiromaan ning lisaks sellele veel üks tekst, mis on aga kirjutamise faasis juba romaani mõõdud omandanud. Millal autor need tekstid valmis saab, ei ole kahjuks teada, kuna alates 2015. aasta kevadest töötab ta legendaarse ulmeajakirja Fantasy & Science Fiction toimetajana ning selles ametis pole omaenda ilukirjandusliku loominguga ilmselt kuigivõrd aega tegeleda.

«Poliitohvitser» jõudis ilmumise järel Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. «Poliitvang» pälvis sama au ning kandideeris lisaks veel Theodore Sturgeoni mälestusauhinnale.


 

MURRAY LEINSTER «KOLOONIATE INSPEKTOR»

Henno Arraku illustratsioonid Murray Leinsteri «Uurimismeeskonnale» antoloogias «Lilled Algernonile».

Henno Arraku illustratsioonid Murray Leinsteri «Uurimismeeskonnale» antoloogias «Lilled Algernonile».

Murray Leinsteri Hugo-auhinna võitnud jutustus «Uurimismeeskond» peaks kogumiku «Lilled Algernonile» vahendusel kõigile eesti ulmehuvilistele hästi teada olema. Kes ei mäletaks Kodiaki karusid Haputaigna Charley’t, Sitka Pete’i, Faro Nelli ja Kullatükki ning nende seiklusi Loren II kolooniaplaneedil.

Kolooniate Inspektsiooni tsükli jutud ajakirja Astounding kaanelugudena.

Kolooniate Inspektsiooni tsükli jutud ajakirja Astounding kaanelugudena.

Vähem on teada, et Murray Leinster kirjutas neli üsna sarnase skeemiga ajakirjajuttu kokku raamatuks, mida ühendas Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori Bordmani tegelaskuju («Uurimismeeskonna» eestikeelses variandis Roane, kuna omal ajal tõlgiti ära just ajakirjaversioon), kelle tööülesanded viivad ta neljale väga erineva kliimaga kolooniaplaneedile erinevaid probleeme lahendama.

«Kolooniate inspektori» erinevaid raamatuväljaandeid.

«Kolooniate inspektori» erinevaid raamatuväljaandeid.

Nüüd jõuabki see neljast ajakirjaloost kokku kirjutatud kogumik-romaan «Kolooniate inspektor» (1957) eesti ulmehuviliste lugemislauale, teos, mida tihti peetakse üliviljaka Leinsteri peateoseks. Lisaks Loren II džungliplaneedile satub lugeja jäämaailma, kõrbeplaneedile ning maailma, mida katab ookean.


 

ROBERT SHECKLEY «TONT NR 5. KÕIK GREGORI JA ARNOLDI JUTUD»

Henno Arraku illustratsioon Robert Sheckley jutule «Tont nr 5» antoloogias «Lilled Algernonile».

Henno Arraku illustratsioon Robert Sheckley jutule «Tont nr 5» antoloogias «Lilled Algernonile».

Kes ei mäletaks Robert Sheckley alatasa igasugustesse väljapääsmatutesse olukordadesse sattuvaid kangelasi Gregorit ja Arnoldit ning nende planeetide kahjutustamise ettevõtet AAA? Kes ei mäletaks legendaarset juttu «Tont nr 5» antoloogiast «Lilled Algernonile»? Esmakordselt maailmas ilmuvad nüüd kõik Gregori ja Arnoldi sarja kaheksa lugu ühtede kaante vahel just eesti keeles Orpheuse Raamatukogu sarjas. Tänud selle võimaluse väljaajamise eest Sheckley pärijate esindajale kirjandusagent Aleksandr Korženevskile!

spectroVarem on seitse selle tsükli juttu ilmunud ühe kogumikuna itaalia keeles pealkirja all «Spettro V: AAA Asso Interplanetaria» (1971), kuid tolle kogumiku avaldamise ajaks polnud Sheckley veel sarja viimast lugu kirjutanud.

Eesti keeles on lisaks «Tont nr 5» ilmunud selle sarja tekstidest Horisondis veel jutt «Päästepaadi mäss», kokku kuulub sarja aga, nagu juba mainitud, kaheksa sama hullumeelselt põnevat ja lõbusat seiklust, kus Gregor ja Arnold peavad end ilmvõimatu lahendusega situatsioonidest välja keerutama.

Sarja esimesed kuus juttu ilmusid aastail 1954-1955 ajakirjas Galaxy Science Fiction, seitsmes ajakirjas Fantastic Universe 1956. aastal ning viimane lugu alles 1986. aastal väljaandes Stardate.

Gregori ja Arnoldi tsükli juttude illustratsioone ajakirjast Galaxy.

Gregori ja Arnoldi tsükli juttude illustratsioone ajakirjast Galaxy.

Screen Shot 2016-01-25 at 01.03.03

Robert A. Heinlein. Taeva orvud (Orphans of the Sky; 1967). 142 lk. Inglise keelest tõlkinud Kati Karu. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ameerika ulmeklassiku ja ulmekirjanduse esimese suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) kuues eestikeelne raamat «Taeva orvud» on ilmselt teaduslik-fantastilise žanri kõige kuulsam põlvkonnalaeva lugu, mis on inspireerinud kümneid hilisemaid katsetajaid. See aastasadu kuhugi teel oleva hiiglasliku kosmoselaeva lugu, mille reisijad on unustanud oma kaugete esivanemate poolt põlvkondi tagasi alustatud reisi eesmärgi ning ei tea isegi seda, et viibivad kosmoselaevas, pole kirjutamisest möödunud aastakümnete jooksul peaaegu üldse vananenud ning mõjub karge ja otsekohese teosena, nagu ühele Kuldajastu klassikalisele tekstile kohane.

Hämmastaval kombel on «Taeva orvud» Heinleini «Pika vahikorra» kõrval, mis ilmus legendaarses ulmeantoloogias «Lilled Algernonile», alles kolmas kirjaniku Tulevikuajaloo-tsüklisse kuuluv teos, mis eesti lugejateni jõuab!

Raamatu lõpust leiab Raul Sulbi 9-leheküljelise järelsõna «Põlvkonnalaeva tekstid angloameerika ulmes 1. 1934–1955».

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat:

Screen Shot 2016-01-25 at 01.04.29

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski. Marslaste teine sissetung (Второе нашествие марсиан; 1967). 102 lk. Vene keelest tõlkinud Linda Rajand. Järelsõna: Veiko Belials. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Arkadi (1925–1991) ja Boriss Strugatski (1933–2012) lühiromaan «Marslaste teine sissetung» on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole masendavamat ja jubedamat teost vist kirjutanudki. Loed ja lootusetuse tunne tuleb peale. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi (1866–1946) «Maailmade sõjast» tõukuva raamatu tegevus toimub meie koduplaneedi ühes tundmatus riigis ja tundmatus linnas, mille vallutavad marslased.

Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat – inimeseks olemist. Lühiromaan mõjub hirmuäratavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga aina aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat:

OR logo

Leidsime, et sarja 20. raamat on pidulik ja paslik puhk, et võtta kasutusele uus logo ja uus kaanekujundus, kuna eelmine kujundus oli kasutusel juba 3 aastakäiku järjest. Uue kaanekujunduse puhul on kaanepilt taas kord kirjadest vaba nagu ka sarja algusaegadel. Sarnaselt Täheaja-sarja kujundusmuutusega 2012. aasta lõpul, on ka ORi uus kaanekujundus retromaiguline ja teeb mitmeid viiteid erinevatele USA ulmeraamatute sarjakujundustele 1950ndatest, 1960ndatest ja 1970ndatest.

Autorinime ja raamatu pealkirja kirjutame kaanel järkuvalt optima-fondiga nagu ka varem, lihtsalt nüüd on kiri pandud kursiivi. Orpheuse Raamatukogu sarjanime logo kirjutame orion pax kirjatüübiga, mis on samuti kursiivi pandud.

Kujunduse mõtles välja Raul Sulbi, täiendas ja teostas Mihkel Laar.

heming

Joe Haldeman. Hemingway võltsing (The Hemingway Hoax; 1990). 131 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ameerika ulme suurmeistri Joe Haldemani (1943) auhinnatud lühiromaani keskmes on eideetilise mäluga Bostoni kirjandusprofessor ja Vietnami sõja veteran John Baird, kelle erialaks on moodne klassik Ernest Hemingway. 1921. aastal kaotas Hemingway esimene naine Hadley Pariisi rongis ära kohvri kirjaniku esimese romaani ja hulga lühijuttude käsikirjadega. Floridas suvitav Baird, kes teab peast kogu Hemingway loomingut, otsustab romaani kirjandusliku nalja korras ise uuesti kirjutada, tunneb ta ju autori stiili ja arengulugu, teab täpselt, millise kirjutusmasinaga esimesed käsikirjad valmisid. Siis aga võtab temaga ühendust tundmatu võõras, Hemingway näoga võõras, kes keelitab teda ettevõtmisest loobuma. Selgub, et Hemingway käsikirja võltsimine võib drastiliselt muuta ajalugu…

Peagi selgub, et multiversumi paralleelmaailmu on tohutu hulk, kus igaühes püüab John Baird Hemingway romaani võltsingut kirjutada, ja millest igaüks erineb teistest väikeste detailide osas. Selle justkui «lugu loos» ja «pilt pildis» teose maailma muudab veelgi sürreaalsemaks tõsiasi, et ka Joe Haldeman on Massachusettsi kirjandusprofessor, ka tema armastab suvitada Floridas, ka tema on põhjalikult uurinud Hemingway loomingut. Nii et pole üldse imekspandav, et ühel hetkel leiab Baird end 1921. aasta Pariisi rongilt, kupeest, kuhu on parajasti kiirustamas Hemingway naine Hadley…

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat:

Screen Shot 2015-06-18 at 19.21.52

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski. Esmaspäev algab laupäeval (Понедельник начинается в субботу; 1965). 251 lk. Vene keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna ja kommentaarid: A. I. Privalov. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Venemaal kultusteose staatust nautiv romaan on vendade Strukatskite loomingus üsnagi erandlik teos, nende ainsa fantasyna on see teravalt satiiriline, kohati absurdne, kohati hüsteeriliselt naljakas. Raamatut on nimetatud metsikuks, pööraseks, ohjeldamatuks, seda on eriti teadustöötajate hulgas ohtralt tsiteeritud.

Romaani tegevus toimub Teaduslikus Uurimisinstituudis Nõia- ja Võlukunsti Ilmingute Alal, kus saavad kokku teadus, maagia ja sotsialism ning igati ootuspäraselt puhkeb kaos. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele kõiksugu erinevad mütoloogilised ning fantaasia- ja õuduskirjanduse kullafondist pärit tegelased.

Romaanis parodeeritakse mitmeid tuntud tekste nagu H. G. Wellsi «Ajamasin», kuid on leitud ka, et mingi tunnetuse poolest sarnaneb teos Clifford D. Simaki «Härjapõlvlaste kaitseala» ning Mihhail Bulgakovi «Meistri ja Margaritaga». Romaani pealkirigi sündis üsna kirjanduslikul moel. Boriss Strugatski sõnul mängiti talle 1960. aastate algul vemp, öeldes, et Leningradis ilmus müüki Ernest Hemingway uus raamat «Esmaspäev algab laupäeval». See väljamõeldud pealkiri meeldis vendadele oma aforistlikus sügavuses nii väga, et nad nõnda lõpuks oma romaanikäsikirja pealkirjastasid.

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat:

Bradbury-kaas

Ray Bradbury. Põrmust tõusnud (From the Dust Returned; 2001). 144 lk. Inglise keelest tõlkinud Eva Luts ja Liisi Ojamaa. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ulmekirjanduse suurmeister Ray Bradbury koondas 2001. aastal ühtseks tervikuks kokku oma kuulsaimad 1940ndate lühilood ning mõned hilisemad palad, mida seob ühtne tegelaskond, lisas uut täitematerjali ning sai tulemuseks võrratu kollaažromaani, milles on alles seda ehedat lapsepõlvenostalgiast ja halloweenist kirjutavat lüürilist ja õõvastavat Bradbury’t.

Kuskil Ameerika Kesk-Läänes asuvas sajandeid vanas majas elavasse surematusse ja üleloomulike võimetega Elliottide perekonda kuuluvad kõiksugu veidrad olevused: öösiti taevalaotustes lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, oma voodisse igaveseks aheldatud Cecy, kes ometi teiste inimeste kehasid üle suudab võtta ning nende läbi eksisteerida, Nofretete emaks olnud mumifitseerunud tuhandekordne vana-vanaema ja teisi poolmütoloogilisi või õuduskaanonisse kuuluvaid tegelasi. Lisaks kuulub – lapsendatuna – perre ka surelik poiss Timothy, kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et tal oleks nahkhiiretiivad, et ta oleks surematu, kuid kes peab siiski leppima oma ajaliku eluga…

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat: