Manfred Kalmsten. Kaarnalaul. 2021. 160 lk. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Siseillustratsioonid: Liisa Berezkin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Sünge fantaasialugu «Kaarnalaul» on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud debüütkogumiku «Raske vihm» (Sündmuste horisont 77, 2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.

«Kaarnalaulu» peategelasteks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Inimeste maailmas on nad põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. «Kaarnalaul» on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.

Autor tutvustab teost oma blogis selleteemalises pikemas postituses!

Raamatu sisupildid on joonistanud Liisa Berezkin.

Stephen King. Draakoni silmad (The Eyes of the Dragon; 1985). 408 lk. Inglise keelest tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Siseillustratsioonid: David Palladini. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Draakoni silmad» on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab Kingi «Tumeda Torni» saaga ja romaaniga «Vastupanu» (The Stand; 1978) kurja võluri Randall Flaggi ehk Mehe Mustas tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest ja printsidest ja võlukunst

Delaini kuningriigi võluri Flaggi intriigide tulemusel tõuseb vana kuningapaari kahtlase surma järel segaduses kuningriigi troonile nende noorem poeg, 12-aastane prints Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Raamatu sisuspildid on joonistanud David Palladini.

William Peter Blatty. Eksortsist (The Exorcist; 1971). 355 lk. Inglise keelest tõlkinud Silver Sära. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

William Peter Blatty kultuslik õudusromaan «Eksortsist» (1971) sai kaks aastat pärast ilmumist aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal «Simpsonid».

57 nädalat New York Timesi bestsellerite tabelis figureerinud ning neist 17 nädalat seal esikohta hoidnud menuromaan jutustab loo 12-aastasest tüdrukust Regan MacNeilist, kelle keha võtab üle deemon Pazuzu, kellega asuvad võitlusse katoliku preestrid Lankester Merrin ja Damien Karras. Üsna karm ja kirjeldatud detailides vägagi otsekohene romaan ei sobi ehk lugemiseks nõrgema närvikavaga ja nooremas eas ulmehuvilistele.

Robert A. Heinlein. Galaktika kodanik (Citizen of the Galaxy; 1957). 287 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Galaktika kodanik» on ulmekirjanduse esimese suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) üks hinnatumaid ulmeromaane neist, mida algselt müüdi noorsooraamatutena, kuid mida on hiljem enamasti välja antud ilma vanusepiiranguta. See vabadusest ja orjusest rääkiv kosmoseseiklus algab Sargoni orjaturul, kus kummaline kerjus Baslim ostab luupainajate küüsis vaevleva minevikuta poisi Thorby, kellest hakkab endale välja koolitama abilist üsna ebatavaliste ülesannete jaoks.
 
Thorby kujunemislugu viib ta vabade kosmosekaupmeeste, tähelaevastike ja spionaaži ning korporatiivsete suurgildide maailma, kus lõpuks selgub ka ta päritolu mõistatus ja koht suuremas sündmuste mosaiigis, mis laoti paika ammu enne loo algust.

Isaac Asimov. Nemesis (Nemesis; 1989). 439 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat «Nemesist» peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse Nemesise ühe gaasihiiglase kuu Erythro, millel avastatakse aga olevat kollektiivne telepaatiline teadvus, millega suudab kosmosejaamas kontakti astuda vaid üks teismeline tütarlaps. Ka hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor, mis võib tervele inimkonnale saatuslikuks saada…

Fritz Leiber. Mõõgad ja nõidus (Swords & Deviltry; 1970). 191 lk. Inglise keelest tõlkinud Triin Loide. Kaanepilt: Peter Elson.

Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi «Mõõgad ja nõidus» on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse ’mõõga ja maagia’ alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks suurimaid mõjutajaid. Fafhrd on jõmmist palgasõdur ja Hall Hiirepüüdja sulihingega varas, läbi nende silmade uurib kirjanik inimhinge tühisemat ja räpasemat külge, need kangelased on anti-tolkienilikud tähenduses, et satuvad tihti pummeldama, müüdavat armastust otsima ja tühistesse kaklustesse ning tülidesse. Leiberi Lankhmari linna puhul tunneb lugeja kõigi keharakkudega isiklikult selle räpaste agulite ja tagahoovide solgihaisu ning värskelt valatud vere lõhna. Leiber on ka mõõga ja maagia (sword & sorcery) žanrinime väljapakkuja 1961. aastal.

Isaac Asimov. Mina robot. 230 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar ja Ain Raitviir. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Järelsõna: Raul Sulbi.

«Mina, robot» (I, Robot; 1950) on Isaac Asimovi kuulsaim jutukogu, tema üleilmsele kuulsusele aluse pannud raamat, mis jõudis juba 1950ndatel saksa, rootsi, hispaania jpt keeltesse. 1965. aastal ilmus sellest Loomingu Raamatukogus Ain Raitviiru tõlkes ilma vahetekstideta, lühendatud, kuuest jutust koosnev valik «Kadunud robot». Nüüd ilmuvadki need originaalis ühtede kaante vahel ilmunud üheksa teksti koos vahepaladega esmakordselt tervikuna eesti keeles.

Teose raamlooks on robopsühholoog Susan Calvini jutustused ASi Ühendriikide Robotid ja Mehaanilised Inimesed külastavale ajalehereporterile, mis on esitatud eraldi lugudena. Seetõttu on kogumikku mõnikord nimetatud ka romaaniks juttudes. 2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni saadud mõnest lühipalast.

Clifford D. Simak. Mängud ajas. 272 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Clifford D. Simaki «Mängud ajas» (Time and Again; 1951) on suurmeistri üks tuntumaid seni eesti keelde tõlkimata teoseid. Kahekümne aasta eest kosmoses kadunuks jäänud Asher Sutton naaseb Maale – tundub ilmvõimatu, et ta kosmoselaeva katastroofis ellu jäi. Ja ega ta polegi enam 100% seesama inimene… Tulevikust pärit ajaränduritest mõrtsukad on aga saadetud teda vaigistama, et ta ei kirjutaks iial ühte raamatut, mille sõnum tulevikus väga suuri probleeme põhjustab.. Ootamatult ilmub Aldebaraani tähesüsteemis välja ka üks eksemplar sellest raamatust – raamatust, mida ei tohiks olemas olla, kuna Sutton pole seda veel kirjutama hakanud.

Orpheuse Raamatukogus on sel aastal ilmumas kaks tõelist maiuspala kõigile Isaac Asimovi fännidele. Esiteks ilmub esmakordselt eesti keeles tervikuna Asimovi ehk kuulsaim jutukogu, vahetekstidega omavahel sisuliseks tervikuks seotud positroonilistest robotitest rääkiv legendaarne teos «Mina, robot» (I, Robot; 1950), millest on omal ajal eesti keeles Ain Raitviiru tõlkes ilmunud ilma vahetekstideta lühendatud valik «Kadunud robot» (Loomingu Raamatukogu 1965), samuti on kogumiku avalugu «Robbie» (Robbie; 1940) ilmunud varem Raitviiru antoloogias «Lilled Algernonile» (1976). Nüüd ilmuvadki need originaalis ühtede kaante vahel ilmunud 9 teksti koos vahepaladega esmakordselt tervikuna eesti keeles, kaks lugu siis esmakordselt eesti keelde tõlgituna (Catch that Rabbit ja The Evitable Conflict).

«Mina, robot» on Asimovi ulmekogukonna-välisele kuulsusele aluse pannud teos, tema teine ilmunud ulmeraamat, mis jõudis juba 1950ndail saksa, rootsi, hispaania ja paljudesse teistesse võõrkeeltesse. Teose raamlooks on robopsühholoog Susan Calvini jutustused aktsiaseltsi US Robots and Mechanical Men külastavale ajalehereporterile, mis on esitatud eraldi lugudena. Seetõttu on kougmikku mõnikord nimetatud ka fix-upromaaniks.

Eestikeelne lühendatud valik ja legendaarne väljaanne, kus kirjaniku nimi oli valesti kirjutatud.

2004. aasta Alex Proyasi filmil «Mina, robot» Will Smithiga peaosas on raamatuga sisu poolest vähe ühist, üle on võetud kõige üldisem positrooniliste robotite kontseptsioon ning inspiratsiooni saadud mõnest lühipalast.

Lisaks avaldame Isaac Asimovi viimase üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahuka teose «Nemesis», mida peetakse Asimovi hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Asimovi robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimeste kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse Nemesise ühe planeedi kuu Erythro, millel avastatakse aga olevat kollektiivne telepaatiline teadvus, ka hakkab Rootori asukaile muret valmistama Nemesise enda liikumistrajektoor. Tegu on korraga technothrilleri, spiooniromaani ja katastroofiulmeka võtmes kirjutatud romaaniga.

Ray Bradbury. Halloweenipuu. 125 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Jeremiah Morelli.

Ray Bradbury noorteromaan «Halloweenipuu» (The Halloween Tree; 1972) on klassikule iseloomulikult õudusfantaasia, mõtteline edasiarendus või paralleelteos romaanile «Vist on kuri tulekul» (ek. 1999), samade teemade käsitlus pisut teise nurga alt. Halloweeniõhtul kommijahile suundunud kaheksa poissi avastavad, et kõikvõimas deemon surnute vallast on ühe nende sõbra ootamatult röövinud. Läbi erinevate ajastute ja kultuuride tema jälgi ajades ja teda päästa üritades avastavad nad halloweeni-püha mütoloogilisi juuri ja algupära ning õpivad tundma, kuidas surmahirm, viirastused ja tondid on kujundanud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Raamatusse on võrratud pildid joonistanud Gris Grimly. Raamatu põhjal valminud täispika animafilmi stsenaariumi eest võitis Ray Bradbury 1994. aastal Emmy auhinna. 2020. aasta suvel tuli uudis, et filmistuudio Warner Brothers kavatseb teose põhjal filmi teha.