OR 1/2018 – Kir Bulõtšov «Kosmoselaevastiku agent»

Orpheuse Raamatukogu 8. aastakäik algab vene ulme klassiku Kir Bulõtšovi kahest teosest koosneva kogumikuga «Kosmoselaevastiku agent», milles seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi Andrei Bruce.

Romaanis «Kosmoselaevastiku agent» (47 000 sõna) peab Bruce ajama kadunud arheoloogi Photius van Kuhni jälgi planeedil, mida asustab tasapisi tsivilisatsiooni teele asuv rituaaliderägasse mattunud klanniühiskond. Peagi selgub, et kosmosearheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks ahelas, mis juhatab KLi agendi Bruce’i üleplaneedilise vandenõuni.

Oleg Judini illustratsioonid 1998. aasta kirjastuse Armada väljaandele.

Lühiromaan «Nõiakoobas» (32 000 sõna) räägib sellest, kuidas jumalat mängida võib olla eluohtlik. Planeedil, mida asustavad mongolite-laadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, nende seas ka Kosmoselaevastiku agent Andrei Bruce…

Kosmoselaevastiku agendi sari on hoogne seiklusulme, millest ei puudu ka tõsisemad teemad, näiteks kõrgelt arenenud humanistliku tsivilisatsiooni võimetus osutada vastupanu rämedale barbaarsusele ja moraalitule kurjusele.

OR 2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek»

Meelis Krošetskini fännipilt 2012. aasta lühiromaanile «Kuningate tagasitulek».

Aastakäik jätkub auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke mahuka romaaniga «Kuningate tagasitulek» (104 000 sõna), mille kolmest osast esimene (35 000 sõna) ilmus 2012. aastal kogumikus «Täheaeg 11. Viirastuslik rügement». Romaanis arendatakse edasi lühiromaani sündmustikku ja teemasid, korraga hoogsalt ja samas süviti. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord. Meresele vahest ebatüüpiliselt on romaan hästi kergesti loetav ja kiiretempolise seiklusmäruli vormis kirja pandud, kus lugejal ei hakka kordagi igav. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Täname!

Advertisements

Clifford D. Simak. Jumalate valik (A Choice of Gods; 1972). 188 lk. Inglise keelest tõlkinud Jaana Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ulmekirjanduse suurmeister Clifford D. Simak (1904–1988) on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda suuresti seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ja konfliktne, vaid pigem nukker-sõbraliku alatooni ja kerge muigega edasi antud, sageli pastoraalse hõnguga klassikalist sündmustikku austav kirjandus, tema kujutatud tulnukad ei ole arhetüüpsed vallutajad ja hirmuäratavad monstrumid, vaid sageli meist inimlikumadki olendid, keda kujutaks pigem ette kuskil maamaja terrassil õlut joomas ja juttu puhumas kui maailma vallutamas.
 
«Linna», «Vahejaama» ja «Härjapõlvlaste kaitseala» kõrval loetakse Simaki parimate hulka kuuluvaks just romaani «Jumalate valik», kus kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisab silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Aga romaanis tegutsevad ka kristlikku misjonit pidavad robotid ja salapärast superaju konstrueerivad metsikud robotid.

Brian Aldiss. Peatumata (Non-Stop; 1958). 259 lk. Inglise keelest tõlkinud Maria Reile. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Inglise ulmeklassiku Brian Aldissi (1925–2017) «Peatumata» on eesti ulmelugeja jaoks esmatutvuseks kirjaniku romaaniloominguga, Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal. Käesolev, kirjaniku esikromaan on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi juhtimisel, kes usub, et nende elupaigaks, nende maailmaks on hiiglaslik kosmoselaev, ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega.
 
Brian Aldissi panust ulmesse ei hooma täiel määral õieti veel keegi ja see vajab pikka ning põhjalikku uurimist. Kindel on, et puhtkirjandusliku väärtuse vaatenurgast oli Aldiss kõige olulisem 20. sajandi inglise ulmekirjanik.

Dan Simmons. Heeliksi orvud (Orphans of the Helix; 1999). 151 lk. Inglise keelest tõlkinud Külli Seppa ja Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Dan Simmons on eesti ulmelugejatele tuntud eelkõige massiivse «Hyperioni»-sarja autorina. Tema käesoleva, kahest kosmoseooperi žanrisse kuuluvast lühiromaanist koosneva kogumiku avab «Hyperioni»-tetraloogia järg «Heeliksi orvud», milles Amoiete Spektriheeliksi asukate tähelaev koos 600 000 krüogeenfuugas inimesega otsib endale kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, kui püüab inimtsivilisatsioonist kaugel asuvas binaarsüsteemis kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud.

Filosoofia, religiooni, poeetika ja gnostitsismi teemadega mängiva lühiromaani «Tulemuusa» (Muse of Fire; 2007) tegevus toimub samuti kauges tulevikus, kus inimkond on keeruka tähtedevahelise rasside hierarhia alamal tasemel. Archonite võõrrassi poolt orjastatud inimestele pakub ühena vähestest lubatud meelelahutustest teatrietendusi Tulemuusa-nimelise kosmoselaevaga reisiv maalastest rändnäitetrupp, mis esitab Shakespeare’i loomingut. Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Dan Simmons «Heeliksi orvud. Tulemuusa»

Dan Simmons on eesti ulmelugejatele tuntud eelkõige massiivse «Hyperioni»-sarja autorina. Tema käesoleva kahest kosmoseooperi žanrisse kuuluvast lühiromaanist koosneva kogumiku avab Robert Silverbergi tellimusel antoloogiasse «Far Horizons» kirjutatud «Hyperioni»-tetraloogia järg «Heeliksi orvud» (Orphans of the Helix; 1999), milles Amoiete Spektriheeliksi asukate tähelaev koos 600 000 krüogeenfuugas inimesega otsib endale kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, kui püüab inimtsivilisatsioonist kaugel asuvas binaarsüsteemis kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud.

Filosoofia, religiooni, poeetika ja gnostitsismi teemadega mängiva lühiromaani «Tulemuusa» (Muse of Fire; 2007) tegevus toimub samuti kauges tulevikus, kus inimkond on keeruka tähtedevahelise rasside hierarhia alamal tasemel. Archonite võõrrassi poolt orjastatud inimestele pakub ühena vähestest lubatud meelelahutustest teatrietendusi Tulemuusa-nimelise kosmoselaevaga reisiv maalastest rändnäitetrupp, mis esitab Shakespeare’i loomingut. Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Brian W. Aldiss «Non-Stop»

Inglise ulmeklassiku Brian W. Aldissi «Non-Stop» (1958) on eesti ulmelugeja jaoks esmatutvuseks kirjaniku romaaniloominguga, Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal. Käesolev, kirjaniku esikromaan on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi, kes usub, et nende elupaigaks, nende maailmaks on hiiglaslik kosmoselaev, juhtimisel ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega.

Poul Anderson. Aja valvurid (The Guardians of Time; 1981). 204 lk. Inglise keelest tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, Martin Kirotar, Tatjana Peetersoo, Külli Seppa ja Hannes Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Jutukoguga «Aja valvurid» (1981) saab alguse ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni (1926–2001) legendaarne Ajapatrulli-tsükkel. Ajapatrull on tulevikust kontrollitud ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsa minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta. Ajapatrulli esimese kogumiku jutud, mis on ilmunud aastail 1955–1975, viivad lugeja varakeskaegsesse Britanniasse, iidsesse Pärsiasse, miljonite aastate tagusesse minevikku, mil tekkis Vahemeri, 13. sajandi Ameerikasse, kuhu on välja jõudnud mongolid, ning ajalooalternatiivi, kus Kartaago oli võidukas ja Rooma riik hääbus.

Poul Andersonilt on varem kirjastuse Fantaasia vahendusel eesti keeles ilmunud romaanid «Murtud mõõk», «Kolm südant ja kolm lõvi», «Südasuvine torm», «Kõrge ristiretk» ja «Jumalate sõda» ning kirjaniku lühiproosa paremikku sisaldav mahukas jutuvalimik «Taevarahvas», mille panid kokku Andri Riid ja Raul Sulbi. See kogumik võitis ka Eesti ulmeauhinna Stalker.

Jutukoguga «Aja valvurid» (The Guardians of Time; 1981) saab alguse ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni (1926–2001) legendaarne Ajapatrulli-tsükkel. Ajapatrull on tulevikust kontrollitud ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsa minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta. Ajapatrulli esimese kogumiku jutud, mis on ilmunud aastail 1955–1975, viivad lugeja varakeskaegsesse Britanniasse, iidsesse Pärsiasse, miljonite aastate tagusesse minevikku, mil tekkis Vahemeri, 13. sajandi Ameerikasse, kuhu on väĺja jõudnud mongolid, ning ajalooalternatiivi, kus Kartaago oli võidukas ja Rooma riik hääbus.

Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Raamatus kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Aga romaanis tegutsevad ka kristlikku misjonit pidavad robotid ja salapärast superaju konstrueerivad metsikud robotid.