orpheus27_kaaned_bleedita_1

Alastair Reynolds. Aeglased kuulid (Slow Bullets; 2015). 138 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

Varem on Alastair Reynoldsilt eesti keeles ilmunud kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Suur Marsi müür» (Orpheuse Raamatukogu 5/2012), mis võitis parima kogumikuna Eesti ulmeauhinna Stalker.

orpheus26_kaaned_bleedita_1

John Wyndham. Krüüsalised (The Chrysalids; 1955). 216 lk. Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

John Wyndhami «Krüüsalised» on «Trifiidide päeva» (ek 1990, 2015) kõrval vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga ühiskonnas valitseva sektantliku religiooni tõttu suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest ühiskonnast väljaheitmisele ning viljatule kõnnumaale saatmisele. Romaani peategelasteks on grupp lapsi, kes on varjatud mutandid, kõigil on midagi liiast, alates mõnest üleliigsest varbast ning lõpetades telepaatiaga.

John Wyndham on Teise maailmasõja järgse briti ulmekirjanduse ehk olulisim autor, tänu kellele ulme õieti jõudiski oma getost välja peavoolulugejateni, kes Wyndhami inimlikud ja vägagi argised karakterid ja probleemid kiiresti omaks võtsid. Paljud kriitikud peavad «Krüüsalisi» John Wyndhami kõige olulisemaks romaaniks.

asimov-kaaned

Isaac Asimov. Üheksa homset (Nine Tomorrows; 1959). 221 lk. Inglise keelest tõlkinud Karel Allikas, Linda Ariva, Priit Kenkmann, Tatjana Peetersoo ja Jaana Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest jutukogudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme meistriteos «Inetu poisike» legendaarses antoloogias «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse», mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Amet», mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell Urthi sarja kuuluva nauditava teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik öö».

Isaac Asimovi kontos on kokku üle 500 ulmeteose ja -antoloogia, kriminulli ning populaarteadusliku raamatu. Eesti keelde on seni tõlgitud enamasti ta ulmeraamatuid – Asumi ja Robotite sarja romaane, hulk lühijutte, aga ka mõned populaarteaduslikud teosed, mida ta elus kõige rohkem kirjutaski.

triptyhhon

Orpheuse Raamatukogu järgmisteks raamatuteks on ulmeklassik Isaac Asimovi parimaks peetav jutukogu «Üheksa homset» (Nine Tomorrows; 1959), mitte vähem tuntud inglise ulme suurkuju John Wyndhami romaan «Krüüsalised» (The Chrysalids; 1955), mida on nimetatud «Trifiidide päeva» (The Day of the Triffids; 1951) kõrval autori olulisimaks teoseks, ning moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi romaan «Aeglased kuulid» (Slow Bullets; 2015).

nine4Isaac Asimovi arvukatest jutukogudest peab kriitika üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid emotsionaalse ulme meistriteos «Inetu poisike» (The Ugly Little Boy; 1958) Ain Raitviiru kogumikus «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse» (The Last Question; 1956), mida Asimov ise hindas oma loomingust kõige lemmikumaks palaks, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Elukutse» (Profession; 1957), mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning Wendell Urthi sarja kuuluva nauditava teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surev öö» (The Dying Night; 1956).


chrysa2John Wyndhami «Krüüsalised» on «Trifiidide päeva» järel vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga ühiskonnas valitseva sektantliku religiooni tõttu suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest ühiskonnast väljaheitmisele ning viljatule kõnnumaale saatmisele. Romaani peategelasteks on grupp lapsi, kes on varjatud mutandid, kõigil on midagi liiast, alates mõnest üleliigsest varbast ning lõpetades telepaatiaga.


slow3Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi romaan «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

leinsterkaas

Murray Leinster. Uurimismeeskond. Kolooniate Inspektsiooni jutud (Colonial Survey; 1957). 213 lk. Inglise keelest tõlkinud Priit Kenkmann, Ain Raitviir, Külli Seppa ja Jaana Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ameerika ulmeklassiku Murray Leinsteri (1896–1975) Hugo-auhinna võitnud jutustus «Uurimismeeskond» peaks kogumiku «Lilled Algernonile» vahendusel kõigile eesti ulmehuvilistele hästi tuttav olema. Kes ei mäletaks Kodiaki karusid Haputaigna Charley’t, Sitka Pete’i, Faro Nelli ja Kullatükki ning nende seiklusi Loren Kahe kolooniaplaneedil.

Vähem on teada, et Murray Leinster kirjutas neli üsna sarnase skeemiga ajakirjajuttu kokku raamatuks, mida ühendas Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori Bordmani tegelaskuju («Uurimismeeskonna» eestikeelses variandis Roane, kuna omal ajal tõlgiti ära just ajakirjaversioon), kelle tööülesanded viivad ta neljale väga erineva kliimaga kolooniaplaneedile erinevaid probleeme lahendama. Nüüd jõuabki see neljast ajakirjaloost kokku kirjutatud raamat eesti ulmehuviliste lugemislauale, raamat, mida tihti peetakse üliviljaka Murray Leinsteri peateoseks.

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat:

sheckleykaas

Robert Sheckley. Tont nr 5. Kõik Gregori ja Arnoldi jutud (Ghost V). 148 lk. Inglise keelest tõlkinud Karel Allikas, Jaan Kaplinski, Eva Luts, Seio Saks ja Jaana Talja. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Ulmeklassik Robert Sheckley (1928–2005) alatasa igasugustesse väljapääsmatutesse olukordadesse sattuvaid kangelasi Gregorit ja Arnoldit ning nende planeetide kahjutustamise ettevõtet AAA teavad kindlasti kõik ulmesõbrad, kes on omal ajal antoloogiast «Lilled Algernonile» lugenud kultusliku mainega juttu «Tont nr 5» ja Horisondist lugu «Päästepaadi mäss». Esmakordselt maailmas ilmuvad kõik Gregori ja Arnoldi tsükli kaheksa juttu ühtede kaante vahel eesti keeles käesolevas kogumikus.

Alates 1974. aastast on eesti keeles ilmunud 10 Robert Sheckley novelli ja pikemat jutustust, koos käesoleva kogumiku lugudega on neid nüüd kokku 17. Seda on aga 2001. aastal Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsioonilt autor emeerituse aunimetuse saanud kirjaniku enam kui 250 jutust koosneva lühiproosapärandi kohta kindlasti vähe.

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat:

finlaykaas

C. C. Finlay. Poliitohvitser, poliitvang (The Political Officer, The Political Prisoner; 2002, 2008). 152 lk. Inglise keelest tõlkinud Kati Karu. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Legendarse ulmeajakirja Fantasy & Science Fiction peatoimetaja ning tunnustatud ulmekirjaniku C. C. Finlay lühiromaanid «Poliitohvitser» ja «Poliitvang» jõudsid mõlemad Hugo ja Nebula auhinna finalistide sekka. Autor kujutab neis kosmoselaevastiku poliitohvitseri Maxim Nikomedese seiklusi esmalt ohvitseridevahelist rivaalitsemist täis ja vaenulikule territooriumile jõudnud ruumilaevas ning seejärel poliitiliste rahutuste keerisesse sattunud koduplaneedil, kus ohtlik kassi-hiire mäng peategelase lõpuks koonduslaagrisse viib.

Charles Coleman Finaly (1964) on tänaseks avaldanud neli romaani, jutukogu ning ligi poolsada lühijuttu, pikemat justustust ja lühiromaani. Kirjaniku silmapaistvaimaks loominguliseks saavutuseks on ilmselt romaanitriloogia «Krooni reetur», mis kujutab Ameerika Iseseisvussõda, kus Salemi nõidade järeltulijad võitlevad kindral George Washingtoni kontinentaalarmees maagia abil Inglise vägede vastu.

Arvustused:

Osta:

Osta e-raamat: