Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea» (OR 1/2012)

 

Aleksandr Beljajev. Professor Dowelli pea. (Голова профессора Доуэля; 1937). 182 lk. Vene keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Aleksander Rostov.

Nõukogude vene ulmeklassiku Aleksandr Beljajevi tuntuimad teoseid on «Professor Dowelli pea» (jutustus 1925, romaan 1937) ning «Amfiibinimene» (1928), mõlemast on nõukogude kineastid teinud pea sama kuulsa filmiversiooni.

Eesti ulmehuvilistele ei vaja Beljajevi nimi tutvustamist: 1960. aastal ilmusid ühtede kaante vahel «Amfiibinimene» ja «Maailmavalitseja» ning selline seiklusliku ja ulmelise ainese süntees veidi sentimentaalses garneeringus, mis neis romaanides on pea täiuseni arendatud, tõigi kirjanikule kuulsuse, mida ka möödanikku vajunud aastad pole tuhmistanud. Beljajevit mäletatakse ja loetakse mõnuga ka täna.

«Professor Dowelli pea» oli 1925. aastal üks Beljajevi esimesi teaduslik-fantastilisi jutustusi üldse, 1937. aastal kirjutas autor selle ümber samanimeliseks romaaniks, mille tõlge nende kaante vahel esmakordselt eesti keeles ilmub. Kehast eraldi elava pea motiiv pole küll Beljajevi välja mõeldud, aga sellise isiksuse tundmuste ja kannatuste kirjeldajana – kirjanik oli ise aastaid haiguse tõttu kehast halvatuna voodisse aheldatud – on ta kindlasti ühe 20. sajandi märgilisema tähendusega ulmeteose looja.

Arvustused:

• Ulmekirjanduse BAAS

Nõukogude vene filmi «Professor Dowelli testament» (Завещание профессора Доуэля; 1984) tutvustus ajaveebis Jupiter

Arthur C. Clarke «Comarre’i lõvi» (OR 4/2011)

Arthur C. Clarke. Comarre’i lõvi. (The Lion of Comarre; 1949). 72 lk. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Aleksander Rostov.

Ulmekirjanduse klassiku sir Arthur C. Clarke’i (1917–2008) nooruspõlves kirjutatud lühiromaani «Comarre’i lõvi» on nimetatud omamoodi paralleeltekstiks kirjaniku vahest kuulsaimale romaanile «Linn ja tähed».

Sarnaselt oma kuulsale paarilisele kujutab ka «Comarre’i lõvi» kaugtuleviku Maad, kus on välja arenenud staatiline utoopiaühiskond, mis on kõik mõeldava saavutanud ning enesega rahulolus arenemise lõpetanud. 32. sajandi kaugtuleviku tehnoloogiline superlinn on Diaspari asemel seekord Dekadentide-nimelise liikumise rajatud Comarre ning staatilise utoopiaga rahulolematu nooruki rollis on Alvini asemel Richard Peyton III.

1949. aastal USA ulmeajakirjas Thrilling Wonder Stories esmakordselt ilmunud teos kuulub oma teemade ja käsitluslaadi poolest teenitult hiliskuldajastu krestomaatiliste tekstide hulka ning meenutab lugejaile kindlasti teisi samal perioodil ilmunud jutte Isaac Asimovi, A. E. van Vogti või Robert A. Heinleini sulest. Siin on noorele Clarke’ile omast hoogu, on filosoofilist haaret ning lugu lausa nõretab ulmekirjanduse eliksiirist – «sensawundast».

Arvustused:

• Loterii: Arthur C. Clarke – Comarre’i lõvi (2011)
• NEED READ: Tehnoloogiline superlinn ja naerev lõvi
• Mr Costello: Arthur C. Clarke «Comarre’i lõvi»
• Ulmekirjanduse BAAS

«Hullumeelsuse mägedes» (OR 1/2011) ja «Bal-Sagothi jumalad» (OR 3/2011) e-raamatutena

Hea meel on kõigile ulmesõpradele teada anda, et Orpheuse Raamatukogu esimese aastakäigu 1. ja 3. vihik on nüüd saadaval ka e-raamatutena. Raamatud tegi e-pub formaadis kättesaadavaks Eesti Digiraamatute Keskus.

H. P. Lovecrafti «Hullumeelsuse mägedes» (OR 1/2011) Rahva Raamatu veebipoes

Robert E. Howardi «Bal-Sagothi jumalad» (OR 3/2011) Rahva Raamatu veebipoes

Apollo veebipoest ei soovita esialgu raamatuid kellelgi osta, kuna erinevate asutuste vahelise suhtlusvõimetuse tõttu on seal vastavad raamatud müügil ikka veel vale hinnaga, mis Rahva Raamatuga võrreldes on umbes 4,5 eurot (umbes 70 krooni) kallim.

Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad» (OR 3/2011)

Robert E. Howard. Bal-Sagothi jumalad (The Gods of Bal-Sagoth). 128 lk. Inglise keelest tõlkinud Eva Luts ja Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Aleksander Rostov.

«Bal-Sagothi jumalad» koondab endas moodsa fantaasiakirjanduse looja ja pulpajakirjade ajastu klassiku Robert E. Howardi jutte, mille kangelaseks on 11. sajandi iiri sõdalane ja lindprii Turlogh Dubh O’Brien, kel tuleb rinda pista muistse Atlantise rahva järeltulijate, varakeskaegse Põhjala viikingite, anglosakside ja türklaste-tatarlastega.

1930. aastal hakkas Howard huvi tundma oma iiri juurte vastu ning vaimustus kõigest keldilikust. Ta õppis pisut gaeli keelt ning hakkas kirjutama jutte keldi tegelastest. Lisaks Turlogh Fubh O’Brienile ilmusid kirjaniku mõõgakangelaste galeriisse Cormac Mac Art ja ristisõdija Cormac FitzGeoffrey, viimase seiklustest pajatavad jutustused on eesti keeles ilmunud 2011. aastal Howardi kogumikus «Punane Sonja».

«Bal-Sagothi jumalad» koondab ühtede kaante vahele kõik neli Robert E. Howardi kirjutatud Turlogh Dubh O’Brieni sarja kuuluvat jutustust, millest autori eluajal jõudsid ilmuda vaid kaks esimest. Inglise keeles sellist terviklikku Turlogh Dubh O’Brieni tekstikogu tänaseni ilmunud polegi.

Musta Turloghit peetakse barbar Conani, Solomon Kane’i, kuningas Kulli ja Bran Mak Morni kõrval üheks Howardi enimõnnestunud tegelaskujuks, kelle metsik aura täidab justkui iseenesest kõik leheküljed, kuhu ta satub, ning kelle iseloom domineerib kõigis stseenides, milles ta üles astub.

Lisaks luust ja lihast ning raudsete käsivartega vaenlastele, kes ülima osavusega erinevaid terariistu kasutavad, peab Turlogh Dubh O’Brien vastu astuma ka degenereerunud impeeriumi muistset nõidust ja võlukunsti kasutavale hirmuäratavale võlurile ning võitlema koos legendaarse iiri ülemkuninga Brian Boruga Clontarfi lahingus, mille käiku jälgib surma- ja sõjajumal Odin ise.

Arvustused:

• Ulmekirjanduse BAAS – kogumiku nimilugu
• Loterii: Robert E. Howard – Bal-Sagothi jumalad (2011)

Charles Stross «Palimpsest» (OR 2/2011)

Charles Stross. Palimpsest (Palimpsest; 2009). 88 lk. Inglise keelest tõlkinud Eva Luts. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Aleksander Rostov.

Palimpsest on pärgamendileht või papüüruserull millelt on sinna esialgselt kantud tekst vastavalt kas maha kraabitud või kustutatud ning siis sinna uus tekst peale kirjutatud.

«Palimpsestis», mille tegevus ulatub loomisloost universumi lõpuni, muutuvad inimesed ja terved tsivilisatsioonid ning ajalooreaalsused palimpsestideks, mida saladuslik organisatsioon Stasis taasloob, muudab ja kustutab. Kuid Stasise seeski käib erinevate fraktsioonide vahel ajasõda ajaloo pärast…

Stasise roll on kindlustada, et inimkond ei häviks tsüklilises liikide tekkimise ja huku loomulikus ringkäigus. Selleks hoiab Stasis päikest kustumast ja läidab selle vajadusel uuesti ning asustab Maa pärast järjekordset inimkonna hävingut uuesti inimestega varasematest ajalooperioodidest.

«Palimpsesti» peategelane on Stasise agendiks treenitav Pierce, kes satub tähelepanu keskpunkti, kui keegi üritab teda tappa… Sellest loost leiab kõiki Kuldajastu ulme teemasid ja elemente: ajareise ja -paradokse, täheinsenere, aga ka moodsa ulme võlusõnaks olevat singulaarsust.

2010. aasta Hugo auhinna võitnud lühiromaani on nimetatud Isaac Asimovi «Igaviku lõpu» (The End of Eternity; 1955) moodsaks töötluseks.

Arvustused:

• NEED READ: Asimovi «Igaviku lõpu» uusversioon
• Loterii: Charles Stross – Palimpsest (2011)
• Ulmekirjanduse BAAS

H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse mägedes» (OR 1/2011)

H. P. Lovecraft. Hullumeelsuse mägedes (At the Mountains of Madness; 1936/1939). 128 lk. Inglise keelest tõlkinud Silver Sära. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Aleksander Rostov.

«Hullumeelsuse mägedes» kirjeldab ekspeditsiooni Antarktikasse aastal 1931, mille käigus kavatsetakse teostada erinevaid geoloogilisi uurimusi ja võtta pinnaseproove. Ühel päeval lööb pinnasepuur tühemikku maapinna sees ja avastatud koopast leitakse ürgsete loomade ja taimede jäänused, ent ka kummalisi olevusi, kellest ei saagi aru, mida nad endast kujutavad, ja kes pole ka kivistunud. Pärast seda, kui esialgu elutuna näivad olevused on geoloogide laagris tõelise verepulma korraldanud, võtavad kaks ekspeditsiooni liiget ette uurimisreisi hiiglasliku mäeaheliku taha, kus avastatakse massiivne varemeis linn, vanuseks kümneid miljoneid aastaid. Ning see varemeis linn on vaid avauseks ja väravaks maapõues peituvasse hiiglaslikku koobastesüsteemi, mis pole sugugi asustamata…

H. P. Lovecrafti Cthulhu-sarja kuuluva teose suurim kirjanduslik inspiratsiooniallikas on ulmekirjanduse ühe rajaja Edgar Allan Poe romaan «Arthur Gordon Pymi lugu». Antarktika uurimine oli ka Lovecrafti eluaegne kirg, imetluse ja huvi objekt, teose üheks mõjutajaks loetakse kirjaniku enda ülitundlikkust külma suhtes ning sellega seotud hirme.

Arvustused:

• Loterii: H. P. Lovecraft – Hullumeelsuse mägedes (2011)
• NEED READ: Tsivilisatsioonide verine kokkupõrge kesk Antarktika jäävälju
• Ulmekirjanduse BAAS

Orpheuse Raamatukogu – uus ulmesari alustab!

Orpheuse Raamatukogu on kirjastuse Fantaasia uus sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja väiksemahuliste jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele. Meie avaldamisplaanis on põnevaid ja kirjanduslooliselt olulisi tekste 19. sajandist ja 20. sajandi esimestest kümnenditest, millel suuresti rajaneb tänapäevane fantastika. Kuid me anname välja ka lühiproosat ulmekirjanduse kuldajastust ning sellele järgnenud 20. sajandi teise poole kümnenditest. Erilisel kohal sarjas on moodsa, just praegu ilmuva uue ja värske ulmekirjanduse eestindamine. Orpheuse Raamatukogu ei tee vahet ulmekirjanduse alaliikidel: meie sarjas on oma koht nii teaduslikul fantastikal, fantaasia- kui ka õuduskirjandusel.

Vana-Kreeka laulik ja poeet, «Laulude Isaks» kutsutud ning osa allikate järgi inimkonnale kirjakunsti õpetanud Orpheus ulmesarja nimes peaks lisaks kaunite kunstide nauditavale ettekandmisele viitama ka võimele külastada armastuse nimel lisaks meile hästi tuntud maailmale ka teistsuguseid, teispoolsusse jäävaid fantastilisi reaalsusi ja ulmelisi maastikke ning neis nähtust lugusid ja laule esitada. Pisut müstilise, prohvetliku ning erakliku, aga samas üliinimlike võimetega kangelasena sobib Orpheuse nimi märgistama ideaalselt üht väärtkirjanduse ambitsiooni ning laia temaatilise haardega ulmesarja.